Kursuse Keskus

Antimikroobne resistentsus on mikroorganismide võime neutraliseerida toodetud ravimite toimet nende lõhkumisel. See on looduslik bioloogiline nähtus, kuid viimasel ajal on kaitsemehhanismide kiirendamisele kaasa aidanud mitmesugused tegurid, näiteks: terapeutiliste antibiootikumide sobimatus või kuritarvitamine inim- ja veterinaarmeditsiinis; halvad hügieeni- ja nakkuste ennetamise meetmed tervishoiuasutustes ja põllumajandusettevõtte tasandil; või uute tõhusate antimikroobikumide alternatiivide puudumine.

Ravimite ebatõhusus põhjustab otseseid raskeid tagajärgi, nagu pikemad haigused, suurenenud suremus, pikaajaline viibimine haiglates, ravimite kaitse puudumine operatsioonides ja meditsiinilistes protseduurides ning suuremad kulud. Antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine on muutunud ülemaailmseks rahvatervise probleemiks.

Terviseühtsuse lähenemisviisi põhiolemus antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel on arusaam, et antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks on vaja ühiseid jõupingutusi inimtervise, veterinaarmeditsiini ja keskkonna valdkonnas. See peab hõlmama partnerlusi mitme seotud eriala kokkupuutepunktis töötavate inimeste vahel, koondades veterinaararstide, arstide, epidemioloogide, rahvatervise ja ökoloogide teadlaste meetmed, mille puhul konsensuse saavutamine sõltub poliitilisest tahtest.

Tõhustatud seiresüsteemide arendamine ja antimikroobikumide mõistlik kasutamine inim- ja veterinaarmeditsiinis on ELi antimikroobikumiresistentsuse vastase poliitika kaks peamist valdkonda.

Rahvusvahelisel tasandil soovib liit eelkõige keskenduda antimikroobikumiresistentsusega seotud kohustuste täitmisele rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas WHO ülemaailmses antimikroobikumiresistentsuse vastases tegevuskavas ning WOAHi ja FAO resolutsioonides. Poliitilise hoo säilitamine, keskendumine järgmistele sammudele ning rahvusvahelise teadlikkuse ja koostöö suurendamine on järelmeetmete olulised komponendid.

Kuna EL on üks suurimaid põllumajandustoodete turge, saab ta võtta juhtrolli oma standardite ja meetmete juurutamisega, et võidelda koos oma kaubanduspartneritega antimikroobikumiresistentsuse vastu. Kavandatud koolituse eesmärk on seega tugevdada ELi kui tugevamat ülemaailmset osalejat ning tugineda olemasolevatele suhetele ja hõlbustada poliitilist dialoogi asjaomaste riikidega.

Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid:

• Antimikroobikumiresistentsuse esinemissagedus zoonootilistes ja muudes rahvatervise seisukohast olulistes bakterites ning antimikroobikumiresistentsusega seotud üldmõisted. Terviseühtsuse põhimõte ja antimikroobikumiresistentsuse mõju maailmas.
• Euroopa Komisjoni tegevuskava antimikroobikumiresistentsusest tulenevate kasvavate ohtude vastu, keskendudes terviseühtsuse põhimõttele.
• Ülevaade antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide kasutamise suhtes kohaldatavast ELi õigusraamistikust.
• Asjakohased rahvusvahelised algatused ja standardid antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas.
• Antimikroobikumiresistentsuse seiret käsitlevate ELi sätete praktiline kohaldamine zoonootilistes ja muudes rahvatervise seisukohast olulistes bakterites. Arutelu antimikroobikumiresistentsuse seire üle piirkonnas.
• Komisjoni juhenddokumendid antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta veterinaarmeditsiinis ja inimeste tervises.
• Näited strateegiate ja meetmete headest tavadest, mille eesmärk on edendada ja tugevdada antimikroobikumide mõistlikku kasutamist, sealhulgas näited edukatest erastandarditest või antimikroobikumiresistentsusega seotud poliitikast.
• Arutelu küsimuste üle, mis on seotud antimikroobikumiresistentsuse tekke, ajendite ja põlistamisega keskkonnas, andes EList regulatiivset teavet. Seoses antimikroobikumiresistentsusega keskkonnas arutatakse allikat, liikumistee ja vastuvõtjate riskihindamismetoodikat.

Koolituskursus on suunatud peamiselt järgmisele osalejatele:

• Otsustajad ja poliitikakujundajad, pädevate rahvaterviseasutuste kõrgemad ametnikud.
• Otsusetegijad ja poliitikakujundajad, pädevas asutuses veterinaarravimite valdkonnas töötavad vanemametnikud.
• Otsuste tegijad ja poliitikakujundajad, toidu eest vastutavateks pädevateks asutusteks ettenähtud loomade esmatootmise vanemametnikud.
• Otsustajad ja poliitikakujundajad, toiduohutuse eest vastutavate pädevate asutuste kõrgemad ametnikud.
• Otsustajad ja poliitikakujundajad, keskkonnatervise ja keskkonnariskide hindamise valdkonna kõrgemad ametnikud.
• Antimikroobse resistentsusega seotud riiklikes ja/või piirkondlikes võrgustikes töötavad vanemametnikud.
• Eespool nimetatu puudumisel võivad osalejad olla vastuvõetavad, kui nad töötavad antimikroobse resistentsuse vastu võitlemise valdkonnas tegutsevates avalikes ühendustes või sihtasutustes.